Linda Kaljundi
projekti juht
Linda Kaljundi on ajaloolane ja kuraator. Ta töötab Eesti Kunstiakadeemias kultuuriajaloo professorina ja Tallinna Ülikoolis vanemteadurina. Doktorikraadi kaitses ta Helsingi Ülikoolis. Ta on avaldanud mitmeid uurimusi Eesti ja Läänemere piirkonna ajaloo ja ajalookirjutuse, rahvusluse ja kollektiivse mälu ning keskkonna ja kolonialismi ajaloo kohta. Lisaks uurimistööle on ta kaaskureerinud mitmeid näitusi, sh Vallutaja pilk (2019), Indentiteedimaastikud: Eesti kunst 1700-1945 (2021) ja Kunst või teadus (2022).
II maailmasõja ja nõukogude aja pärandiga on ta tegelenud näituse ja monograafia “Ajalugu pildis – pilt ajaloos” raames (2018, koos Tiina-Mall Kreemiga). Samuti on ta toimetanud kogumiku “Maastik ja mälu: Pärandiloome arengujooni Eestis” (2014, koos Helen Sooväli-Seppinguga). Ta on õpetanud mälu ja pärandiga tegelevaid kursusi EKAs, TLÜs jm.
CV ja publikatsioonid: https://www.etis.ee/CV/Linda_Kaljundi/est
Riin Alatalu
muinsuskaitse ja rahvusvahelise koostöö ekspert
Riin Alatalu on ICOMOSi asepresident, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsent ja UNESCO pärandi uuringute õppetooli koordinaator. Lisaks on ta Muinsuskaitse Nõukogu aseesimees, ICOMOSi õiguste põhise pärandikaitse töörühma liige, ajalooliste linnade ja külade teaduskomitee (CIVVIH) liige, muinsuskaitse seadusandluse, administreerimise ja rahastamise teaduskomitee (ICLAFI) liige, 20. sajandi pärandi teaduskomitee (ISC20C) liige ning Urban Agenda EU dissonantse pärandi töörühma liige.
Riin Alatalu on töötanud Muinsuskaitseametis, Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis ja Kultuuriministeeriumis juhtivatel ametikohtadel. 2012. aastal kaitses ta Eesti Kunstiakadeemias doktoritöö, ta on korraldanud mitmeid teavituskampaaniaid, sh Eesti kultuuripärandiaasta 2013, Euroopa muinsuskaitsepäevad, Baltimaade mõisate külastusmäng jm. Alatalu on algatanud erinevaid koostööprojekte ning avaldanud raamatuid ja artikleid muinsuskaitse rollist mälu hoidjana.
CV ja publikatsioonid: https://www.etis.ee/CV/Riin_Alatalu/est
Karsten Brüggemann
Karsten Brüggemann on Tallinna Ülikooli eesti ja üldajaloo professor. Doktorikraadi omandas ta Hamburgi ülikoolis 1999. aastal uurimusega Venemaa kodusõjast Balti regioonis. 2013. aastal kaitses Brüggemann Gießeni Ülikoolis habitatsiooni, analüüsides keiserliku Venemaa diskursust Eesti ja Liivimaa provintsides. Tema peamised uurimisvaldkonnad on Baltikumi ja Vene impeeriumi/Nõukogude Liidu põimunud ajalugu. Ta on avaldanud rohkelt publikatsioone teemadel nagu Balti iseseisvussõjad, stalinistlik kultuur, mälukonfliktid, sport, turism, transnatsionalism ning nõukogude internatsionalismi ja natsionalismi suhted. Brüggemann on kirjutanud “Tallinna ajaloo” (koos Ralph Tuchtenhageniga, Köln: Böhlau, 2011) ja “Balti riikide ajaloo” (koos Norbert Angermanniga, Stuttgart: Reclam, 2018). Koos Ralph Tuchtenhageni ja kolleegidega Nordost-Instituudist andis ta välja 3-köitelise sarja “Das Baltikum. Eine historische Region” (Stuttgart: Hiersemann, 2018-2022)
Ta on ajakirja “Forschungen zur baltischen Geschichte” kaasasutaja ning “Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung” kaastoimetaja. Alates 2023. aastast on ta Baltische Historische Kommissioni president. Alates 2024. aastast juhib ta projekti “Nõukogude Lääs” uuest perspektiivist: individuaalne ja kollektiivne agentsus Eesti NSV igapäevaelu kontaktaladel (2024-2028). 2022. aastal pälvis ta Eesti Vabariigi humanitaarteaduste riikliku preemia.
CV ja publikatsioonid: https://www.etis.ee/CV/Karsten_Br%C3%BCggemann/est
Hilkka Hiiop
materiaalse pärandi ja konserveerimise valdkonna juht
Hilkka Hiiop on Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor ning kunsti- ja kultuuriteaduskonna dekaan. Tema doktoritöö käsitles kaasaegse kunsti konserveerimiskorraldust. Hilkka Hiiop on õppinud ja töötanud konservaatorina Berliinis, Amsterdamis ja Roomas, juhendanud Eestis arvukalt teaduslikke ja tehnilisi konserveerimisprojekte, kureerinud näitusi, viinud läbi konserveerimis- ja kunstiajaloo teadusuuringuid ning avaldanud arvukalt artikleid. Teda on autasustatud mitmete riiklike ja rahvusvaheliste preemiatega, aastal 2022 ka Eesti Vabariigi Valgetähe ordeniga.
Muuhulgas on ta tegelenud nõukogude perioodi füüsilise pärandiga nii uurija kui konservaatorina, näiteks inventeerinud nõukogude militaarkunsti ja konserveerinud sõjaväepannoosid Naissaarel ja Haras.
CV ja publikatsioonid: https://www.etis.ee/CV/Hilkka_Hiiop
Kirke Kangro
kaasaegse kunsti kuraator
Kirke Kangro on kunstnik, kunstipedagoog ja kuraator. Ta on juhtinud EKA skulptuuri- ja installatsiooniosakonda ning on Eesti Kunstiakadeemia professor ja vabade kunstide dekaan. Kangro on kureerinud näitusi nagu “Skulptuur kõneleb: võim ja vabadus” ja “Kättemaks” Tallinna Kunstihoones, Riia skulptuurikvadriennaal “Hea olemine”, “Terra Incognita” KUMU-s. Ta on osalenud avalike monumentide ja mälu ümber toimuvas diskussioonis ning loonud mitmeid avaliku ruumi objekte, näiteks oli ta Kommunismiohvrite memoriaali (2017, Tallinn) skulptuuriosa autor. Ta osales Eesti partnerina rahvusvahelises koostööprojektis PARTGO, mis edendas kaasaegset avaliku kunsti haridust. Kangro tööd on tunnustatud Eesti Kultuurkapitali preemiatega kuraatori- ja loominguliste saavutuste eest.
Kristo Nurmis
Kristo Nurmis on ajaloolane ja Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi teadur. Ta sai oma doktorikraadi Stanfordi ülikoolist (2022) Venemaa ja Ida-Euroopa ajaloos. Ta on kirjutanud mitmeid artikleid ja raamatupeatüki Nõukogude ja Natsi-Saksamaa võimust Baltikumis ja töötab hetkel oma raamatuprojektiga, mis uurib Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa legitimatsiooni- ja mõjutuspoliitikat okupeeritud Balti riikides, 1939–53. Tema huvialad on Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa poliitiline, sotsiaal- ja kultuuriajalugu, Baltimaade ajalugu, Nõukogude Liidu filmi ja visuaalkultuuri ajalugu, ning nõukogude-aegsed egodokumendid.
CV ja publikatsioonid: https://www.etis.ee/CV/Kristo_Nurmis/est
Anu Soojärv
blogi toimetaja ja juhtumuuringute koordinaator
Anu Soojärv on Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna doktorant ja nooremteadur. Ta on viimased kümmekond aastat tegelenud Eesti nõukogude monumentaalkunsti uurimisega, seda eelkõige muinsuskaitse perspektiivist. Anu Soojärv on koostanud sisu Tallinna avaliku ruumi kunsti kaardirakendusele (koostöös Tallinna Strateegiakeskusega) ja kokku pannud ning ellu viinud Ida-Virumaa 20. sajandi mälestusmärkide inventeerimisprojekti ( koostööd Muinsuskaitseametiga). Ta on kureerinud ja koostanud näitusi nagu “Monumentaal-dekoratiivkunst Nõukogude Eestis. Plastgraanulitest metallvarbadeni” (2021, koos Gregor Tauliga), “Unustatud monumendid” Telliskivi kunstifestivali “Ma ei saa aru” raames (2022). Ta on avaldanud artikleid monumentaal-dekoratiivkunsti ning Vene-Ukraina sõjaga tekkinud monumendipoleemika teemadel.
CV ja publikatsioonid:
https://www.etis.ee/CV/Anu_Sooj%C3%A4rv/est/
Gregor Taul
blogi toimetaja
Gregor Taul on semiootik ja kunstiteadlane, kes töötab hetkel Eesti Kunstiakadeemias külalislektorina üldteooriaainetekeskuses ning sisearhitektuuri osakonnas. Hetkel on ta lõpetamas oma doktoritööd avaliku ruumi kunstist Baltikumis. Taul töötas 2012–2014 EKA galeristina, 2014–2016 Viljandis Kondase keskuse juhina ning 2016–2020 vabakutselise kriitiku ning kuraatorina. Ta on avaldanud artikleid kunsti-, disaini- ja arhitektuuriteemadel ning õpetanud erinevates Eesti kõrgkoolides.
CV ja publikatsioonid: https://www.etis.ee/CV/Gregor_Taul/est
Maris Veeremäe
assistant
Maris Veeremäe on Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna teadussekretär.
Andrus Laansalu
Uku Lember
Maria Hansar